Milline on sisekoolitaja roll aastal 2030?

‍Kuidas jääda sisekoolitajana tähenduslikuks ja mõjusaks maailmas, kus muutused on kiiremad kui kunagi varem?

‍

Sellele vastamiseks kasutasime LEGO® SERIOUS PLAY® meetodit.

‍See ei olnud lihtsalt ägeda uue tööriistaga tutvumine, vaid võimalus anda mõtetele kuju ja ehitada ühiselt visioon. 

Tulemus oli midagi laiemat kui ühispilt pealkirjaga “sisekoolitaja tulevik”. See oli tähenduste mosaiik, mis kirjeldab (sise)koolitaja rolli ning koolitus- ja arendusvaldkonna arengut mitmest perspektiivist.

‍

Mis töötoas toimus?

‍
‍Juba esimeste ehituste ajal oli selge: osalejad tulid ruumi avatuse ja valmisolekuga protsessist maksimumi võtta. Ehitamine ei jäänud pealiskaudseks, vaid tõi kiiresti pinnale nii isiklikke tähendusi kui ka süsteemseid taipamisi, mida omavahel julgelt jagati.

‍

‍

Töötoa lõpuks seisis meie ees viis ühismudelit. Neist vaatas vastu tulevik, mis ei rääkinud pelgalt poppidest märksõnadest nagu “tehisaru” või “digiõpe”, vaid hoopis:

• koolitaja sisemisest arengust,
• kasvavast mõjust ja vastutusest ning
• vajadusest luua inimsõbralikku õppimist maailmas, mis muutub kiiremini kui kunagi varem.
  ‍

Ehitamise käigus tõusid esile kujundid, mis peegeldasid koolitaja rolli kui süsteemi kandvat jõudu, näiteks tugisammaste või ühendava võrgustikuna, millele õppimine toetub. Need kujundid näitasid, et koolitajad suhestuvad oma tööga mitte pelgalt sisu edastajatena, vaid teadliku ja tähendusliku õpikogemuse kujundamise kaudu. 

👉 Vaata mudelite kokkuvõtet siit.

‍

Sisekoolitaja roll: nähtamatum aga mõjusam

‍
‍Tuleviku sisekoolitaja ei pruugi enam olla klassi ees. Ta ei pruugi isegi rääkida. Aga ta loob keskkonna, kus õppimine päriselt juhtub.

Kui varem küsiti „kes koolitust andis?“, siis homme küsitakse: „Kes lõi ruumi, kus õppimine toimus?“

‍

‍

Ühismudelitest selgus, et tuleviku sisekoolitaja on:

‍

• tähenduse looja, kes tõlgendab muutusi ja seob need tööeluga,

Mitmes mudelis kujutati koolitajat kui teadmiste ja kogemuste kandjat – inimest, kes ei paiska lihtsalt infot välja, vaid tõlgendab seda, seob osalejate konteksti ja aitab keerulise muuta arusaadavaks.
‍

• arengu suunaja, kes toetab inimest tervikuna, mitte ainult ühe oskuse omandamisel,

Mudelites rõhutati, et õppimise vastutus jääb õppijale. Koolitaja roll ei ole juhtida ega kontrollida, vaid luua keskkond, kus õppija saab iseseisvalt liikuda, aga mitte üksi jääda.
‍

• keskkondade ühendaja, kes põimib õppimise füüsilisse, digitaalsesse ja sotsiaalsesse ruumi.

Mitmes mudelis paiknesid koolitaja ja õppijad eri ruumides – vahel ühendatuna ekraani või AI abil, vahel koguni looduse kaudu. See peegeldab, et õppimine ei toimu enam ainult klassiruumis, vaid põimub mitmesse keskkonda.
‍

Seda suunda toetavad ka rahvusvahelised praktikad sisekoolituse valdkonnas: koolitajate roll nihkub üha enam pelgalt teadmiste edasi andjalt kultuuri kujundaja ja õppimise arhitekti suunas Voxy, 2025.

‍

Tehnoloogia + inimlik kohalolu = võimendatud mõju

‍
‍Töötoas loodud ühismudelitest tulid selgelt esile oskused, mis ei ole seotud vaid uute tehnoloogiate valdamisega vaid sügava inimliku kohaloluga:

• emotsionaalne intelligentsus ja ruumi hoidmine;
• paindlikkus ja situatsioonitundlikkus;
• loovus, mis loob ühenduse;
• disainimõtlemine ja struktuuri loomine.

‍

Mudelites kerkisid esile just need omadused – näiteks “pehmete väärtuste” ja “sisepõlemise” kujund, portaalist läbi astumine, mis eeldab oskust mõista nii ennast kui teisi, või AI-assistendi kasutamine viisil, mis toob inimese tähelepanu keskmesse, mitte ei lükka teda kõrvale.“

Need on oskused, mida globaalsed arengutrendid nimetavad kui “power skills” - just need annavad tulevikutööle väärtuse SkillsWave, 2025, LinkedIn Learning, 2024.

AI, mikrosisu ja platvormid ei võta koolitaja tööd ära, vaid loovad uusi viise, kuidas õppimist kujundada ja inimesi toetada. Kui koolitajal on tahe ja oskus õppijat mõista, siis tehnoloogia ei asenda teda, vaid võimendab tema mõju - aidates viia hea õppimise rohkemate inimesteni, rohkemates keskkondades.

‍

‍

Kultuuri kujundaja, mitte koolitustellimuse täitja

‍
‍Mida kiiremini organisatsioonid muutuvad, seda selgemaks saab: koolitaja ei ole enam "koolitusteenuse pakkuja". Ta on õppimiskultuuri kandja ja kujundaja. 

‍

Trendid näitavad, et õppimine liigub pikkadest tundidest koolitusklassis üha enam igapäevasesse töövoogu. See ei ole enam midagi, mis toimub eraldiseisva koolituspäevana selleks broneeritud ruumis, vaid on saanud osa igapäevasest kogemusest Voxy, 2025, Forbes, 2024.

‍

See ei pruugi tähendada, et koolitaja peab tegema rohkem, vaid mõtestatumalt. Õppimise kultuur ei teki automaatselt. Keegi peab selle eest vastutama ja selle kujunemist suunama. Ja võimalik, et see oled just sina.

‍

‍

Sarnast mõtteviisi peegeldasid ka osalejate loodud mudelid. Näiteks ehitati mitmekihiline süsteem, kus koolitaja toimis liimina, sidudes erinevaid õppimisvõimalusi organisatsioonis tähenduslikuks tervikuks.

Lisaks kujutati mudelites õppimist kui süsteemi, mis ilma koolitaja või toetava struktuurita laguneb osadeks viidates sellele, kui oluline on õppimise seotus igapäevase tööeluga. Need kujundid annavad märku, et sisekoolitajad mõtestavad õppimist järjest enam kui pidevat ja kontekstitundlikku protsessi, mitte formaalset vahepeatust.

‍

Kuidas saad muutuva rolliga kohaneda? Siin on kolm küsimust, mida endalt küsida:

‍

✔ Mille eest ma täna tegelikult vastutan? Ja mille eest tahaksin vastutada?
Kas ma toetan oskuse omandamist? Mõtteviisi muutust? Kultuurimuutust?

✔ Kas toetan ainult oskuse omandamist või ka konteksti, kus see oskus päriselt rakendub?
Kuidas ma loon ruumi, kus osaleja julgeb mõelda ja katsetada?

✔ Milliseid oskusi, hoiakuid või harjumusi peaksin täna arendama, et olla homme asendamatu?
Mis minus juba olemas on? Ja mis väärib uuesti sügavamat tähelepanu?

‍

Mis jäi töötoast kõlama?

‍

Koolitaja tulevik ei sõltu tehnoloogiast, vaid inimlikkusest, tähendusest ja teadlikkusest.

‍
Me ei vaja täiuslikke sisekoolitajaid vaid neid, kes:

‍

• oskavad olla kohal,
• loovad ruumi õppimiseks,
• kujundavad mõtestatud kogemusi,
• kasvavad koos teistega.

‍

Seda kogesin ka töötoas, kus osalejate loodud kujundid – alates „teemandite lihvijast“ kuni „kosmose kaudu teadmiste vahendajani“ – näitasid, et koolitaja tähendus ei sünni rollist, vaid kohalolust. Kõige kõnekamaks hetkeks sai mulle isiklikult see, kui üks mudel kirjeldas koolitajat läbi osalejate – mitte vastupidi. See muutis ka minu enda rollitunnetust.

‍

Andragoog, sisekoolitaja ja Eesti Sisekoolitajate Liidu esindaja Katrin Bergmann oli avasündmusel kohal ning peegeldas toimuvat nii:

“Ühismudeli ehitamisel märkasime, kuidas grupiliikmetel, kellel väga erinev taust, tekkis sama nägemus, milline lõpptulemus olema peaks. Samal ajal aga, oli igal osalejal võimalus refleksiooniks, et mõtestada enda rolli. Selline mänguline lähenemine on kasulik nii professionaalsel kui ka isiklikul arenguteel; LEGO Serious Play meetodit saab kindlasti edukalt kasutada nii suuremate kui ka väiksemate gruppidega ükskõik, millise teema lahti mõtestamisel.”

‍

Aitäh kõigile töötoas osalenud koolitusvaldkonna professionaalidele avatuse, uudishimu ja sügavate taipamiste jagamise eest! 

‍

‍

Artikkel põhineb Eesti Sisekoolitajate Liidu aasta avaseminaril 28. augustil 2025 toimunud töötoal, mida viis läbi Helena Heidemann (Mindshifters). Meetod: LEGO® SERIOUS PLAY®.

Fotod: Annika Allikas, erakogu

‍

Soovid korraldada sarnast töötuba oma meeskonnale? Kirjuta oma mõttest või helena@mindshifters.ee või jaga oma ideed kontaktivormis, et saaksime koos leida teie jaoks parimal moel töötava lahenduse.